ITSPEA2020

Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid : tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Praegu on väga palju erinevaid litsentse mis annavad palju informatsiooni selleks, kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada. Toon mõned näited:   Puuduv copyleft - see litsents annab kõik õigusi, sina võib kasutada seda erinevatel eesmärkidel. Sama sina võid üle kasutada teistega litsentsidega.Näiteks MIT Nõrk copyleft -  Nõrgad Copylefti litsentsid on tasuta tarkvaralitsentsid, mis nõuavad, et lähtekood, mis pärineb nende alusel litsentsitud tarkvarast, jääb samaks, nõrgaks copyleft-litsentsiks. Siiski saab linkida nõrga copyleft-koodiga koodist erineva litsentsi alusel (sh mitte-avatud lähtekoodiga kood) või muul viisil lisada selle suuremasse tarkvarasse.Näiteks MPL. Tugev copyleft  -  Tugevad copyleft-litsents

Tänases postituses hindan pakutavaid lahendusi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust "The case for copyright reform" Moral Rights Unchanged Mina olen täesti nõus sellega, sest mina või keegi teine ei tohi ennast rääkida nagu ta on kuulne inimene,kui tegelikult pole. Olen nõus, et paljud inimesed tahavad saada kuulsateks ja populaarseteks inimesteks, kuid seda tasub saavutada iseseisvalt, mitte kellegi teise edu kopeerides. See rikub moraalseid põhimõtteid. Free Non-Commercial Sharing   Minu arvates peaksid autoriõigused puudutama ainult neid inimesi või ettevõtteid, kes soovivad teiste inimeste tööl raha teenida, kuid tavakasutaja jaoks peaks kõik jääma tasuta, kuna see muudab nii kliendi kui ka müüja elu lihtsamaks, sest inimesed tunnevad toote vastu rohkem huvi ja see puutub rohkem kokku nõudlust ja reklaamist saab raha. Näiteks isegi kui film on Internetis, käivad paljud kinos ja maksavad selle suurelt ekraanilt vaatamise eest raha, nii et toote müüjatel pole pa

Tahan tuua ühe Virginia reegli näite, kuna see on minu arvates üks suurimaid probleeme. Reaalses elus täidavad enamik meist seadusi, mõnikord piirangute tõttu, mõnikord hirmu tõttu vahele jääda. Virtuaalruumis on tabamise tõenäosus suhteliselt väike. Inimesed unustavad vahel, et „ekraani taga” on elus inimene, ja arvavad, et käitumisreeglid Internetis pole nii ranged kui tavaelus. See pettekujutelm on mõistetav, kuid siiski pettekujutelm. Käitumisstandardid võivad virtuaalse ruumi erinevates punktides erineda, kuid need pole pehmemad kui reaalses elus. Ühel hetkel oma elus hakkasin Interneti kaudu suhtlema ühe inimesega,ta oli väga sõbralik, rõõmsameelne, reageeriv, üldiselt tundus mulle, et ta on väga huvitav inimene.Аga kui me kohtusime otse-eetris, oli see hoopis teine ​​inimene ja sellest hetkest alates muutusin ma Interneti kaudu tutvumise suhtes väga ettevaatlikuks. Saan aru, et introvertide jaoks on see ideaalne kohtumispaik, sest virtuaalses ruumis on suhtlemiseks lihtsam: spon

" Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et  nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi  elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust – seda kõike  avaliku, era- ja vabasektori koostöös."  Mina olen täesti nõus sellega, sest olen oma elu jooksul näinud, kuidas elu on tänu tehnoloogia arengule Eestis muutunud lihtsamaks. Mina tahaksin kirjelda üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti, mis oli antud selles ajakavas. Minu meelest kõike realiseerunud mõte,et inimesed on saanud IKT abil  targaks tarbijaks.Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest.Tänu Internetile muutub peaaegu kogu teave meile kättesaadavaks. Piisab, kui sisestate otsingumootorisse soovitud sõna, teksti, lause ja teile antakse kõik, mis teie soovil on. Mu